leheküljed: -1-   -2-   -3-   -4-   5   -6-  
Klaasi all.
1. Skandinaavia mõõgad 9.-10. sajand.
2. Kürassiiri mõõga katke. 17. sajand.
3. Mõõga käekaitse, 17. sajand.
5. Odaotsad. 15-16. sajand.
6. Ammunoole otsad, 15.-16. sajand.
7. Nooleotsad.
9. Püssiraua katke.
10. Lukk.
11. Võti.
12. Värava ehisnael 16.-17.sajand.
13. Püssiluku detail.
14. Jalus. 16.sajand.

Ristisõjad

- Paavst Gregorius VII oli olnud mures ristiusu perifeeriate järjekindla langemise pärast islami mõjusfääri ning kutsus juba 1074. aastal rahvast üles ühinema vabastamaks oma "vennad ja õed" Idas moslemite ikke alt, Jeruusalemmast ja teistest pühakohtadest. Siiski ei olnud tema üleskutsel algselt suurt mõju.
- Paavst Gregorius VII järglane Urbanus II tegi 1095. aastal uuesti sama üleskutse, mille peale kogunesid laiad rahvahulgad olenemata ühiskonnakihist.
- Pigem olid üleskutsed risti all sõdima rohkem poliitilise taustaga kui puht religioossed. Ristisõja kuulutamine oli heaks mooduseks panna kristliku Euroopa valitsejad enda tahtmist täitma. Religioon oli mängukanniks poliitika käes. Siiski tõstsid paljud esiplaanile usu.
- Väiksema osa, ent ristisõdijate vägede peamise löögirusika, moodustasidki valitsejate poolt üles kutsutud rüütlid. Suuremas osas oli tegemist vaesemate aadikega, kellel polnud sageli rahagi selliseks grandioosseks ettevõtmiseks, ent neil oli usk.
- Ajapikku, sõdimise käigus ilmnes uusi põhjuseid, nii religioosse kui poliitilise taustaga.

ESIMENE RISTISÕDA (1096-1099)
Kui Büstsantsi keiser Alexios I palus abi oma kuningriigi kaitsmiseks Türgi keelt kõnelevate seldžukide vastu, kutsus paavst Urbanius II kõiki kristlasi ühinema sõjaks türklaste vastu. Ristisõdijate väed marssisid Jeruusalemma, rüüstades mitmeid linnu oma teel. 1099. aastal vallutati Jeruusalemm. Esimese ristisõja käigus loodi mitmeid väikeseid ristisõdijate riigikesi, sealhulgas ka Jeruusalemma kuningriik. Jeruusalemma kuningriigi kaitseks asutati 1070. aastal Johanniitide Ordu, 1118. aastal Templirüütlite Ordu ja 1128. aastal Saksa Ordu.
TEINE RISTISÕDA (1147-1148)
Prantsusmaa abt Clairvauxi Bernard kutsus mõne aja pärast esimest ristisõda üles järgmise sõjakäigu, kui türklaste poolt vallutati Edessa linn. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa keiser Konrad III siirdusid Aasiasse 1147. aastal, kuid ei suutnud midagi olulist korda saata.
KOLMAS RISTISÕDA (1189-1192)
Egiptuse sultan Salah al Din vallutas 1187. aastal Jeerusalemma. Paavst Gregorius VIII üleskutsel kogunes uus ristisõdijate vägi, mille juhtideks olid mitmed Euroopa valitsejad - Inglise kuningas Richard I Lõvisüda, Prantsuse kuningas Phillippe Auguste ja Saksa keiser Friedrich Barbarossa (uppus Kiliikia jões). Pidid tagasi vallutama Jeruusalemma, kuid üksijäänud Richard I suutis vaid Akka linna moslemitelt tagasi vallutada. Peale vaherahu tegemist sultan Sallah al Diniga, siirdus ka Richard I koju tagasi.
NELJAS RISTISÕDA (1202-1204)
Neljas ristisõda oli algatatud paavst Innocentius III poolt, kavatsusega tungida Pühale Maale läbi Egiptuse. Veneetsia kaupmehed pöörasid ristisõja oma kasuks ning suunasid selle Konstantinoopoli peale. Linn rüüstati 1204. aastal.
LASTE RISTISÕDA (1217-1221)
Mitukümmend tuhat last nii prantsusmaalt kui ka Saksamaalt asus teele Pühale Maale. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevaldseid tegusid korda saata, siis aitab Jumal neil püha hauda tagasi võita. Tegelikult ei jõudnud mitte ükski laps Pühale Maale, nad müüdi kas orjadeks või surid reisil nälga.
KUUES RISTISÕDA (1228-1229)
See ristisõda oli siiamaani esimene, mis ei olnud algatatud paavsti poolt. 1228. aastal Püha Rooma Riigi keiser Friedrich II purjetas Süüriasse. Friedrich II sai läbirääkimiste teel Jeruusalemma kümneks aastaks tagasi, kuid 1244. aastal vallutati see uuesti.
SEITSMES RISTISÕDA (1248-1254)
Prantsuse kuningas Louis Püha üritas vallutada Egiptust ja Tuneesiat, kuid langes Egiptuses vangi.
KAHEKSAS RISTISÕDA (1270)
Prantsuse kuningas Louis Püha langes Tunise all. Egiptuse mamelukid vallutasid kristlaste käest kõik tugipunktid tagasi. ÜHEKSAS RISTISÕDA (1271-1291)
Inglismaa kuningas Edward I üritas 1271. aastal uut ristisõda Süüriasse. Ta saavutas väga vähe ning taganes juba järgmisel aastal peale vaherahu sõlmimist. Antiochi (1268), Tripoli (1289) ja Akka (1291) langusega kadusid viimased kristlaste tugipunktid Süürias.




Kabel.


.


.


.


.


.


.




Refektoorium. Plaanis on number 28.



leheküljed: -1-   -2-   -3-   -4-   5   -6-  

prog.pro@gmail.com