leheküljed: -1-   -2-   -3-   4   -5-   -6-  
Saksa Ordu ülesehitus XV sajandil Eesti alal.
1. Kõrgmeister
2. Preisi maameister, Saksa maameister, Liibimaa ordumeister
3. VILJANDI, TALLINN, PÄRNU, LIHULA, KURSI, JÄRVA, KARKSI, NARVA, RAKVERE, MAASILINNA, VASKNARVA, TOOLSE, SAKALA, PÕLTSAMAA, VAIGA
4. Komtuurid, fogtid


Rüütelvend: sõjapidamine, õigusmõistmine ja võimu teostamine, maksude kogumine.
Preestervend: jumalateenistused, kirjakunst, haigete ja vaeste eest hoolitsemine.


.


Turvis.


Kiiver, 17. sajand.


Jalapüünised (hobusetõkked), 16. sajand. Kasutati sõjateele heidetuna vaenlase hobuste või sõdalaste jalgade vigastamiseks.


Mõõgavendade Ordu ordumeistrid
Wenno 1204-1209
Volquin 1209-1236

Liivi Ordu ordumeistrid
Hermann Valke 1237-1239
Andreas von Velven 1240-1241
Diderick von Groningen 1242-1245
Heinrich von Heimurg 1245-1246
Andreas von Stirland 1248-1253
Anno von Sangerhausen 1253-1256
Burchard von Hornsusen 1257-1260
Werner 1261-1263
Konrad von Mandern 1263-1266
Otto von Lutterberg 1266-1270
Walther von Nortecken 1270-1273
Ernst von Rassburg 1273-1279
Konrad von Feuchtwangen 1279-1281
Wilken von Endorp 1281-1287
Konrad von Hazzigenstein 1288-1290
Halt 1290-1293
Heinrich von Dinkelaghe 1295-1296
Bruno 1296-1298
Gottfried von Rogge 1298-1307
Conrad von Jorke 1309-1322
K. Ketelhoed 1322-1324
R. Hane 1324-1328
Everhard von Monheim 1328-1340
Burchard von Dreileben 1340-1345
Goswin von Herike 1345-1359
Arnold von Vietinghof 1359-1364
Wilhelm von Vrymersheim 1364-1385
R. von Eltz 1385-1389
Wolmer von Brüggeney 1389-1401
Konrad von Vietinghof 1401-1413
Diderick Tork 1413-1415
S. L. von Spanheim 1415-1424
G. von Rutenberg 1424-1433
Franco Kerskorff 1433-1435
Heinrich von Bockenvorde 1435-1437
H. V. von Overberg 1438-1450
Johann Osthoff von Mengede 1450-1569
J. W. von Herse 1470-1471
Bernd von der Borch 1471-1483
Johann Fridach von Loringhofe 1483-1494
Wolter von Plettenberg 1494-1535
Hermann von Brüggeney 1535-1549
Johann von der Recke 1549-1551
Heinrich von Galen 1551-1557
Wilhelm von Fürstenberg 1557-1559
Gotthard Kettler 1559-1561


Raudkindad, Lääne-Euroopa, 16 sajand.


Vene kürassiiri seljaturvis, 19. sajand. Turvis pidas kinni siledaraudsete püsside ja püstolite kuulid.


Rinnaturvis, 16. sajand. Kaetud graveeringutega, mille keskmes on kujutatud Pallas Athenat linna kaitsetorni ning väravatorni taustal.


Suletud kiiver, 16. sajand. Originaali visiir on olnud noka-kujuline, kuid 19. sajandil on lisatud klassikaline, historitsistlik visiir.


Pirnmorion, 16. sajand. Kiiver on kaunistatud rooma ratsaniku kujutisega ning kahe sõjamehe figuuriga.


Rõngassärk ümmargustest rõngastest kokkuneeditud, 14.-16. sajand.


Kiiver, 14.-16. sajand.


Kahekäe mõõk. Lääne-Euroopa, 16. sajand.

Liivi Ordu

Liivi ordu on Mõõgavendade ordu õigusjärglane.
Mõõgavendade ordu häving Saule lahingus 1236. aastal, sundis järelejäänud orduvendasid liituma Saksa orduga. Paavst Gregorius IX kinnitas ordude liitumise 1237. aastal. Vana-Liivimaal moodustuski peale seda Saksa ordu eriharu Liivi ordu kohaliku ordumeistri juhtimisel. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu sekulariseerimist 1525. aastal. Liivi sõja ajal, Härgmäe lahingus venelaste ja ordu vahel 1560. aastal, sai ordu hävitavalt lüüa. Liivimaa viimase ordumeistri Gotthard Kettleri suurejooneline plaan luua Poolast sõltuv Liivimaa suur-hertsogiriik, ei õnnestunud ning 1561. aasta 28. novembril likvideeriti Liivi ordu ja Liivimaa orduriik vastava alistumislepinguga lõplikult.

Ordu haldused

Liivi ordu oli ühtlasi ka riik - Vana-Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli selle pindala umbes 55 000 km2. Alates 1347. aastast, mil Liivi ordu valdusse läks Eestimaa hertsognond - 67 000 km2. Ordu valdused ei asunud kompaktselt. Läbi ordu valduste tungisid lõhestava kiiluna peapiiskopkonna alad, jagades need kahte ossa.

Ordu struktuur

Liivi ordu tähtsamaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnus. Liivimaa ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas Saksa ordu kõrgmeister. Ordu moodustus kutseliselt sõjameestest, kes moodustasid tihedalt seotud ning hästi organiseeritud püsiva kogu. Halduslikult oli Liivimaa orduriik hästi funktsioneeriv ametnikeriik. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis.

Liivi Ordus eristati kolme seisust:
- Rüütelvennad, kes moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku.
- Poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid, kingsepad.
- Preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi.

Vassaale Liivi Ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud, kes teostasid mõisade kaudu ka kohaliku haldust. Majanduslikult oli ordu oma hästi korraldatud rahanduse ja oma kaubanduslike ettevõtetega Preisimaal ning Liivimaal jõukamaid riiklikke ühendusi Põhja-Euroopas. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning teised sarnased ametimehed.





leheküljed: -1-   -2-   -3-   4   -5-   -6-  

prog.pro@gmail.com